Liitreaalsusega on võimalik edasi anda väga palju informatsiooni lisaks tavalisele nägemisele ning kuulmisele. Ütleme, et sõidate autoga mööda maanteed ja olete auto GPS-süsteemi lisanud oma sihtpunkti. Liiklusmärkidest möödudes kuvab auto esiklaasile piirangud, mis parasjagu kehtivad –näiteks kiirusepiirangu.
Kui soovite ees sõitvast autost mööda sõita ning jõuate selle auto taha, ilmub esiklaasile punkt, näidates vastutuleva auto suunda, asukohta, kiirust ning kaugust. See lisatud informatsioon aitab teil eessõitvast autost turvaliselt mööda sõita.
Antud näite puhul on tegu mitme erineva informatsiooniga, mille auto pardaarvuti registreeris ning vastavalt vajadusele kasutajale näitas. See on näide heast liitreaalsuse kasutamisest –kasutaja reaalsust täiendati, sellele lisati juurde virtuaalset infot. Kordagi ei asendatud päris maailma virtuaalsega –vastutuleva auto puhul ei joonistatud kasutaja vaateaknale virtuaalset teed ega liiklusmärgist möödudes näidatud videot korralikust liikluskäitumisest, vaid pigem toodi virtuaalne info pärismaailma täiendama, mitte seda asendama. See on ka suhtumine, millele liitreaalsus toetub –virtuaalne teadmine tuuakse päris maailma. Seda põhimõtet järgides on lihtne liitreaalsuse sisu luua ning seda hallata.
Eelnevates moodulites vaatasime, kuidas erinevat riistvara saab kasutada, et sisu edasi anda. Kuidas aga valida sobivat sisu? Enamus liitreaalsuse rakendusi kombineerivad mitut eri meediumit. Selleks, et paremini mõista kombinatsioone, peame esmalt mõistma, kuidas luua vastavat sisu. Sisu, mida liitreaalsusega kuvada saab, saab jagada mitmeks liigiks, nagu näiteks tekst, pildid, heli, video jne. Neid erinevaid liike käsitleme täpsemalt allpool.
